763 imiphumela
UMongameli u-Zuma uqhube ihlelo lokuthenga i-R1 trillion nge-Rosatom ye-Russia njengomthengisi obekwe ngaphambilini. Ikhotho ePhakemeko ye-Western Cape yamemezela bona ama-IGA namagadango wokuthenga akukho emthethweni begodu akuhambisani nomthethosisekelo ngoRhoboyi wee-2017. UNgqongqotjhe wezeeMali u-Nene waqothwa ngokwengcenye ngokuphikisana nokusekelwa kwemali yenyukliya.
IsiKhwama seeNgozi zomgwaqo sibhidlize saba ngenye yeentjhijilo ezimbi khulu zezezimali nezokulawulwa kwe-R500B+ (ukwamukelwa kwe-IPSAS 42 okungakavunyelwa okubangela ukufihla umthwalo we-R300B+), ifemu yomthetho ye-R340M (amafemu ali-102, ali-12 abhekiswe ku-NPA36), ukuthenga iPhrojekthi ye-R500B+ Ihlazo lokuqatjha le-R79M, amabhonasi wabaphathi ngesikhathi sokuhluleka ukubhadela imali (R6.74M kubaphathi, R231M kubasebenzi), i-akhawundi yebhanka ye-R50M efihlekileko, ukuthunjwa kombuso nge-Regiments Capital, kanye nokuvinjwa okuhlelekileko kwabahlukunyezwako. Ibhodo yoke yahlakazwa ngoJulayi 2025, abaphathi abane bamiswa ngoNobayeni 2025, i-CEO yalalela amasamanisi we-SCOPA. Ukusetjenzwa kweenkolodo kwehle ngamaphesente ama-65, iinhlupheki zilahliwe.
Umndeni wakwa-Gupta, ngokubambisana noMengameli wangaphambilini u-Jacob Zuma, wathumba iinkhungo zombuso ngokuhlelekileko pheze eminyakeni elitjhumi — ukuthonya ukukhethwa kweKhabinethi, ukunqophisa ukuthengwa kwama-SOE, nokukhipha amabhiliyoni emithonjeni yomphakathi. Ikhomitjhini ye-Zondo ibize bona yingozi ekulu khulu entandweni yenengi yeSewula Afrika yomthethosisekelo kusukela ngo-1994.
Inkinga yegezi yeSewula Afrika — ethoma ekupheleni kwamandla kagesi ngo-2008 ukuya ekupheleni kwegezi kwe-Stage 6 yango-2022 ukuya ku-2023 — mhlobo wamatjhumi weminyaka yenkohlakalo, ukuphathwa kumbi, ukulibaziseka kokutlhogonyelwa, nokuthunjwa kombuso e-Eskom. Iindleko zomnotho zilinganiselwa ngaphezu kwamabhiliyoni ama-R500.
Ngenyanga kaMhlolanja 2023, uNgqongqotjhe wezeeMali u-Enoch Godongwana umemezele iphakheji yokurhelebha isikolodo se-R254 yamabhiliyoni we-Eskom — ukurhelebha okukhulu khulu kweenkhampani emlandwini weSewula Afrika. Urhulumende uthathe iingcenye ezimbili kwezintathu zesikwelede se-Eskom samabhiliyoni ama-R400, esibuthelelwe ngeminyaka ematjhumi yokuthunjwa kombuso, iinkontileka zamalahle ezikhohlakeleko, ukudlula kweendleko ze-Medupi/Kusile, nokuthunyelwa kwabasebenzi. Akekho umuntu owabekwa umlandu ngokudala isikwelede ababhadeli bentela abasithathako. Iingidigidi ezingama-R254 bezingabhadela izindlu ze-RDP eziziingidi ezi-5 nofana iminyaka eli-10 yefundo yeyunivesithi yabafundi abaziingidi ezimbili.
ESewula Afrika yoke, omasipala abanengi babhidlike namkha basebujameni obumbi khulu ngebanga lokuthunyelwa kwabasebenzi, ikohlakalo, ukuphathwa kumbi kwezezimali, nokunganakwa kwesakhiwo. Imibiko ye-MFMA yomHloli-Jikelele itlola ngaphezu kwamabhiliyoni ama-R250 weendleko ezingakajayeleki eziqongelelweko kibo boke kurhulumende wendawo, begodu yi-13% kwaphela yabomasipala abaphumelele ukuhlola okuhlanzekileko. Iimbonelo eziqakathekileko zifaka hlangana i-Emfuleni (indle engakalungiswa eya emlanjeni i-Vaal, isikwelede se-R4B+ ku-Rand Water), i-Maluti-a-Phofung (ukuwohloka kwezezimali, i-R5.5B ekolodwa ku-Eskom), u-Enoch Mgijima (ukuwohloka kwamanzi), kanye ne-Emalahleni (ukwehluleka kokuhlanza amanzi). Ukungenelela kwesigaba 139 bekungasebenzi khulu. Ukutshutshiswa kweziphathimandla zikamasipala ngobugebengu bokungaphathi kuhle kwemali kuyaqabukela khulu.
Isitetjhi samandla se-Kusile e-Mpumalanga besibekelwe imali engu-R80B begodu saqedwa ngo-2025 nge-R233B — isitjalo samandla wamalahle esibiza khulu esakhe sakhiwa. I-Hitachi ibhadele i-US$6M yokufumbathiswa ku-Chancellor House (i-ANC investment arm) malungana nesivumelwano sebhoyila. I-ABB inikeze isivumelwano esingekho emthethweni se-R2.2B, esisebenza ngaphasi kwenkampani yendodakazi yesikhulu se-Eskom u-Koko. Abasithandathu babotjhwe ngebanga lokukhwabanisa ukuthenga (ipompo ye-R858K nayiqathaniswa nentengo yokuthoma ye-R18K). Owayengumphathi omkhulu u-de Ruyter wahlobanisa ukwehliswa komthwalo ngokunqophileko nokuthenga okukhohlakeleko kwe-Kusile.
I-Steinhoff International, ikhamphani ekulu yokuthengisa yamazwe ngamazwe enendlunkulu e-Stellenbosch, yavezwa ngoNobayeni 2017 njengokukhuphula inzuzo yayo nge-R106 yamabhiliyoni ngokusebenzisa ukuthengiselana okungasiqiniso eminyakeni elitjhumi. Intengo yamasheya yehle nge-90%, yaqeda imali engaphezu kwamabhiliyoni ama-R200 wemakethe. I-GEPF ilahlekelwe ziingidigidi ezingama-20 zama-R20 emali ebekiweko yempesheni. I-CEO u-Markus Jooste wahlawuliswa i-R161 yezigidi ngokuthengisa ngaphakathi begodu wabhekana namacala wokukhwabanisa, kodwana wahlongakala ngokuzibulala mhlana ali-16 kuNtaka 2024 ngaphambi kokuthonisiswa icala. Kwafinyelelwa esivumelwaneni sephasi loke samabhiliyoni ama-R25.5. I-Steinhoff yaqedwa begodu yasuswa ngo-2023.
Mhlana amalanga ali-9 kuNobayeni 2015, uMongameli uZuma waqotha uNgqongqotjhe wezeeMali u-Nhlanhla Nene — ogade amelana nokusetjenziswa kwemali yombuso ngokunganaki — begodu wafaka esikhundleni sakhe ngomuntu ongaziwako u-Des van Rooyen. I-rand yehle nge-5.4% ngelanga elilodwa. I-JSE ilahlekelwe ziingidigidi ezili-R169.6. UmNyango wezeeMali weNarha wenze ukunyuka kwamabhiliyoni ama-R3-5 weendleko zesikwelede sesikhathi eside.
I-Medupi Power Station e-Limpopo beyibhajethiwe nge-R80B, yathatha iminyaka eli-14 ukuqeda, begodu ibiza hlangana ne-R135B (isibalo se-Eskom) kanye ne-R234B (isilinganiso esizijameleko esifaka hlangana inzalo). Ukufumbathiswa kwe-Hitachi/Chancellor House kuphazamise ikhwalithi yebhoyila. Iyunithi 4 yahlangabezana nokuqhuma okukhulu kwe-hydrogen ngoRhoboyi 2021 okwatjhabalalisa amandla we-700MW. Isitjalo sokukhipha i-FGD sisatlhogeka ngeendleko ezingezelelweko ze-R35-40B.
+249 okunye — guqula uye ku-Amacala ukubona koke
Former President of South Africa (2009-2018). The Zondo Commission found that under his presidency, the state was system
Minister of Energy — Department of Energy (now Department of Mineral Resources and Energy)
Minister of Energy — Department of Energy (now Department of Mineral Resources and Energy)
Known as the "Weekend Special" — appointed Finance Minister by President Zuma on 9 December 2015 after the firing of Nhl
+207 okunye — guqula uye ku-Abantu ukubona koke
South Africa's sole electricity utility. Subjected to systematic state capture from 2014-2018, resulting in load sheddin
Drove the nuclear procurement programme under ministerial direction. Published the Section 34 Determination and RFI for
Environmental justice NGO that led the successful legal challenge against the nuclear programme. Filed the application i
State-owned corporation responsible for nuclear research and development. Would have played a central role in the nuclea
South Africa's freight and logistics SOE. The 1064 locomotive procurement was inflated by billions and used as a vehicle
Gupta family holding company for mining interests. Held 28.5% of Tegeta Exploration and Resources. Also controlled Shiva
Only body legally empowered to set accounting standards for SA public sector. Explicitly barred RAF adoption of IPSAS 42
Law firm whose director Shimane Petrus Mthini (42) was arrested by Hawks in July 2025 for defrauding RAF complainants. O
Two service providers awarded R713 million Project Siyenza contract (claim backlog tender) irregularly. One provider pro
11-member board that failed oversight duties, approved unlawful IPSAS 42 adoption, authorized costly litigation against
+277 okunye — guqula uye ku-Iinkhungo ukubona koke